Avatud õppematerjalide filosoofiline taust

Loen ja pean aru.

• Valgustusajastus -mis seos on valgustatud absolutismil, Ameerika iseseisvussõjal, Suur Prantsuse revolutsioonil avatud õppematerjaliga? Seda küll, mõju avaldas tööstuslikule pöördele. Oleks siis valgus(ajastus) - saagu valgus vs kirjaoskus.

Kuidas läbi ajaloo täideti järgmisi haridusarengu eesmärke?

Haridus kõigile kättesaadavaks

• avalikud raamatukogud - esimesed kaasaegsed raamatukogud 17.saj algul Suurbritannias.

Tõsta kõigi sotsiaalsete kihtide teadlikkust ning neid seeläbi ühiskonda aktiivsemalt kaasata

• vabaharidus - sai alguse 19. sajandil Prantsusmaal

Pakkuda laia valikut õppeaineid ja suurt hariduslikku vabadust. Rõhk on osalejate enesearendamisel ja puuduvad ametlikud lõpueksamid

• rahvaülikoolid - idee pärineb Taani pastorilt ja filosoofilt N.F.S. Gruntvigilt. Seesugusest hariduskontseptsioonist kui ühest populaarsemast, said inspiratsiooni teisedki maad (nii üritasin ma inglise keele võhikuna aru saada Wikipeedia sisust)

Tallinna Rahvaülikool, Tartu Rahvaülikool, leidsin ka Kuressaare Rahvaülikooli olevat. Rahvaülikooli ideele sarnane ka wikiülikool. Käib see hariduse kohta tervikuna või ainult täiskasvanu koolituse kohta? Nimetaksin siinjuures avatud hariduse ideede kandjaid veelgi. Näiteks Hea Algus, mis kindlasti ei ole alternatiivharidus.

Avatud õppematerjalid vabavaraga on mõjutatud häkkerikultuurist - 20. sajandil. Üritasin lugeda eesti keelde tõlgitud Pekka Himaneni "Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim", wikipeedia saatis mind "liivakasti". Huvitav sõnakasutus: häkkerieetikat võrdleb Himanen küberkommunismiga.

vaba tarkvara - selle tõlgendus: Vabadus tähendab lähtekoodi avatust, mitte hinda . Seega toetatakse küll avatud lähtekoodiga tarkvara muutmise võimalust kasutaja poolt, kuid see ei pea olema mitte tasuta. Arutlen: vaba tarkvara tänapäeval + häkkerlus = tasu selle kõige eest?! Peaksin seda vast enda jaoks rohkem selgeks tegema. "Häkkerieetikast" kui kirjutisest ei saa ma lihtsalt aru :(

avatud sisu - Selle all mõeldi teoseid, mida teised inimesed saavad vabalt muuta.
Creative Commons - sisulitsentsidest: loe, eestikeelne link